DETAILU NOTISIA


Komemora FALINTIL Da-51, PR Horta : F-FDTL Proteze Projetu GS

Pineapple


BAUKAU, 20 Agostu 2026, GKI—Prezidenti Republika Demokratika Timor Leste, Jose Manuel Ramos Horta afirma, misaun importante F-FDTL agora no futuru  mak proteze Projetu Greater Sunrise (GS) liu husi asgura seguransa maritima forte iha area tasi Timor Leste nian.

Afirmasaun Panglima Supremu RDTL  ne’e nudar ordem militar ba autoridade komando F-FDTL iha komemorasaun loron moris Forsa Libertasaun Nasional Timor Leste (FALINTIL)  ba da-51, iha Postu Kelikai, Munisipiu Baukau, Kinta (20/08).   

Prezidente Republika, Horta iha diskursu, konsidera  protesaun ba espasu marítimu nasionál no projetu Greater Sunrise nudar  afirmasaun soberania nasionál no kapasidade Timor-Leste nian atu jere ninia rekursu naturáis sira.

Maibe tuir PR Horta,  impossivel Timor Leste atu jere mesak Zona Ekonómika Ezkluziva ne'ebé luan. Tanba atu alkansa estabelesementu seguransa maritima ho kredivel loloos, PR Horta hateten, Estadu RDTL tenke parseria forti ho Governu Australia.

“Husu filafali atu sensu komún mak manán iha kestaun ida-ne'e, liuhusi inisia negosiasaun séria sira ho objetivu atu fahe responsabilidade no kustu sira ba patrullamentu, monitorizasaun no kontrolu ba ita-nia tasi sira," PR fo hanoin.

Hafoin  reuniaun lider soberanu, veteranu, diplomata no sidadaun sira, PR Horta hato’o  omenajen kle'an ba mártires sira, erói sira ne'ebé sei moris no esforsu konjuntu husi Rezisténsia Armada, Rede Klandestina, no Frente Esterna.

Xefe Estadu destaka,  forsa morál ne'ebé estraordinária no sakrifísiu boot husi kombatentes sira-ne'e hasoru dezafiu ne'ebé maka'as tebes, tau ona fundasaun ne'ebé sobu labele ba independénsia Timor-Leste nian.

Evolusaun setór defeza nasionál nian, PR rekunese, transformasaun ne'ebé susesu husi FALINTIL nu'udar movimentu libertasaun nasionál ida ba F-FDTL nudar instituisaun repúblikana modernu ida ne'ebé hakru'uk ba estadu direitu no valór demokrátiku sira.

PR  subliña, nesesidade atu moderniza forsa armada hodi hatán ba ameasa kompleksu husi sékulu 21, inklui atake sibernétiku, krime transnasionál, risku husi intelijénsia artifisiál no mudansa klimátika. Atu atinje ida-ne'e, Prezidente Republika husu Governu    investe iha rekursu umanu no hametin parseiria defeza estratéjika no ezersísiu konjuntu ho aliadu sira hanesan Austrália, Portugál no membru nasaun ASEAN sira atu garante pás no estabilidade rejionál.

Tanba ne’e, PR Horta husu ba joven no lider atuál sira, hodi redefíne patriotismu ba era modernu. Jerasaun ohin loron nian tenke onra legadu FALINTIL nian la'ós liuhusi sakrifísiu iha kampu funu, maibé liuhusi governasaun di'ak, integridade, respeitu ba instituisaun sira no buka-tuir prosperidade ne'ebé hanesan ba ema hotu. Hodi fó-hanoin nasaun katak pás loloos ezije justisa sosiál, edukasaun, no protesaun ambientál. Husu ba ema timoroan hotu atu transforma independénsia ne'ebé manán ho susar ida-ne'e ba nasaun ne'ebé dezenvolvidu no inkluzivu, iha ne'ebé la iha sidadaun ida mak husik hela iha kotuk.

 Tuir tema Jeral ba komemorasaun loron FALINTIL ba dala-51 maka “Onra Mártires Da Patria, Kompromisu ho Estabilidade no Dame”. Tanba ne’e. Presidente Republika,  Jose Ramos Horta konsidera,  komemorasaun ne'e momentu ida ne'ebe importante teb-tebes ba martires sira ne'ebe fakar ran Iha foho matebian nee iha tinan hirak liu ba kotuk, husi sira nia fakar ran nee mak ohin loron Timor-Leste sai nasaun soberania ida.

Airin bandeira ne'ebe hari ona Iha foho matebian nia tutun, tuir Horta,   sai simbolu nasional ida ba Timor oan tomak tanba  populasaun barak mak lakon vida husi hahalok okupasaun husi estranjeiru nian. Tanba komemorasaun ne’e sai nu’udar momentu importante atu hato’o onra no homenagem ba mártir sira hodi  hametin espírito patriotizmu, unidade nasional, estabilidade no dame iha Timor-Leste.

Komemorasaun ne'e hetan partisipasaun masimu husi membru guvernu Dasia Presidente Tribunal rekursu, Orgaun Soberania, Xefi Estadu Maior General F-FDTL Tenente General Falur Rate Laek, Xefi Estadu Maior General Reformadu Taur Matan Ruak, Xefi Estadu Maior General Reformadu Lere Anan Timur, General TNI, General Forsa Armada Malaysia, nomos Autoridade lokal husi Postu Administrativu Quelikai nomos Presidente Autoridade Munisipiu sira, Veterano sira, lia nain nomos komunidade husi Postu Administrativu Quelikai nian tomak. #MediaMjdak

komentariu

MediaMJDAK
20 - 08 - 2026

IMAJEN SELUK

NOTISIA

11-08-2026 MediaMJDAK

placeholder image

09-08-2026 MediaMJDAK

placeholder image

12-08-2026 MediaMJDAK

placeholder image

Back Page 3 Next Page

Eventu Nasional/Munisipiu

Eventu Nasional/Munisipiu

Nelyo Isaac Sarmento

Ministro MJDAC

MINISTÉRIO DA JUVENTUDE, DESPORTU, ARTE E CULTURA

Jorge Soares Cristovão

Sekrétario Estado

SECRÉTARIO ESTADO ARTE E CULTURA

Eventu Internasional

- LEJISLASAUN -

  • Orgánika Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura Download
  • Decreto Lei Komisaun Nacional do Desportu
        Decreto Lei No 60/2023 de 24 de Agusto Download
  • Resolução do Governo
        Politika Nasional ba Arte no Kultura Download