Díli, 04 Marsu 2026 — Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, S.E. Nelyo Isaac Sarmento, ohin partisipa iha sorumutu Konsellu Ministrus ne’ebé realiza iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministério das Finanças, Díli.
Iha sorumutu ne’e, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, hodi halo alterasaun daruak ba Orgánika Governu Konstitusionál IX nian. Alterasaun ne’e inklui kria kargu Vise-Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, ne’ebé sei apoia Ministru iha ezersísiu funsaun polítika, administrativa no finanseira, hodi garante unidade no koerénsia iha ezekusaun polítika esterna nasaun nian.
Konsellu Ministrus mós aprova projetu Rezolusaun Governu nian ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansas, kona-ba abertura konta fidusiária entre Ministériu Finansas ho EDTL, E.P. iha Banco Central de Timor-Leste. Medida ne’e atu garante operasionalizasaun Garantia Estadu relasiona ho Projetu Sentrál Enerjia Solar TIM. Konta ne’e sei iha montante másimu USD 18 millaun, ne’ebé hasai husi montante globál USD 121,9 millaun autoriza ba transferénsia Orsamentu Jerál Estadu iha ámbitu programa “Eletrisidade 802”.
Iha área komérsiu, Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu Governu nian ne’ebé regula prosedimentu atribuisaun lisensa no realizasaun vistoria ba atividade komersiál sira, tuir enkuadramentu ne’ebé prevee iha Dekretu-Lei n.º 89/2023, alteradu husi Dekretu-Lei n.º 5/2026. Diploma ne’e ho objetivu atu garante maior klaridade, simplifikasaun no seguransa jurídika iha prosesu lisensiamentu setoriál.
Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus mós aprezenta proposta preliminár atu kria pakote lejizlativu kona-ba siberseguransa, ne’ebé prevee elaborasaun Estratéjia Nasionál Siberseguransa no aprovasaun rejimes jurídikus relasiona ho seguransa siberespasu, servisus dijitais no siberkrime, hodi hametin protesaun ba infraestrutura krítika no servisu esensiál.
Iha planeamentu estratéjiku, Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku aprezenta Relatóriu Monitorizasaun Progresu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030, ne’ebé avalia grau ezekusaun metas to’o rohan tinan 2024, identifika avansu sira no dezafiu estrutural sira ne’ebé presiza atensaun to’o 2030.
Konsellu Ministrus mós analiza relatóriu Komisaun ne’ebé hala’o misaun iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA) entre 22 no 26 Fevereiru 2026, hodi avalia enkuadramentu legál no funsionamentu institusionál rejiaun nian, inklui jestaun administrativa, finanseira no rekursu umanu.
Ikusliu, Konsellu Ministrus rona aprezentasaun husi Sekretária Estadu Igualdade kona-ba partisipasaun Timor-Leste iha sesaun anuál Commission on the Status of Women (CSW) iha sede United Nations, Nova Iorque, loron 9 to’o 19 Marsu 2026. Partisipasaun ne’e atu promove igualdade jéneru no empoderamentu feto sira, inklui organizasaun eventu paralelu iha parseria ho UN Women no parseiru internasionál sira.
Sorumutu ne’e reflete kompromisu Governu atu kontinua hametin enkuadramentu legál, governasaun di’ak no dezenvolvimentu sustentável iha área estratéjiku sira ba nasaun.
#MídiaMJDAK
MídiaMJDAK
04 - 03 - 2026
fahe ba facebook