DETAILU NOTISIA


Kriatividade iha Ulmera: Voluntáriu Joven sira Hametin Esforsu ba Konservasaun Lenuk Tasi iha Munisípiu Likisá

Pineapple

Likisá, 4 Marsu 2026 – Ministério da Juventude, Desporto, Arte e Cultura (MJDAK), liu husi Gabinete Komunikasaun no Informasaun (GCI), realiza produsaun vídeo perfil ida kona-ba Asosiasaun Sentru Konservasaun Lenuk Tasi iha Munisípiu Likisá, ho objetivu atu hatudu kreatividade no espiritu voluntáriu joven sira ne’ebé envolve ativamente iha protesaun ekosistema tasi-ibun.

Durante atividade ne’e, ekipa média GCI hala’o entrevista ho koordenadór asosiasaun nian, Cedelizio dos Santos, ne’ebé esplika katak inisiativa konservasaun lenuk tasi ne’e hahú iha tinan 2023 husi grupu estudante sira husi Universidade Nacional Timor Lorosa'e (UNTL), liu-liu estudante sira husi departamentu Sien­sia Marinha. Iha tinan 2025, grupu voluntáriu ne’e konsege formaliza nia estrutura no rejista ofisialmente hanesan asosiasaun konservasaun lenuk tasi iha Timor-Leste.

Nudar Cedelizio dos Santos, komunidade barak seidauk komprende papel importante lenuk tasi iha ekosistema marina. Nia esplika katak lenuk tasi iha funsaun importante hanesan “jardineiru tasi”, tanba sira ajuda kontrola no hamos ahu-ruin iha tasi laran. Kondisaun ne’e importante atu mantein habitat ne’ebé diak ba ikan sira, ne’ebé iha impaktu diretu ba rendimentu peskador sira no komunidade ne’ebé moris besik tasi-ibun.

Inisiativa konservasaun ne’e mos motiva joven sira atu envolve voluntariamente iha atividade protesaun biodiversidade marina. Lenuk tasi konsidera hanesan animal ida ne’ebé importante tebes ba ekosistema tasi nian, maibé iha risku atu mate mohu. Tanba ne’e mak asosiasaun ne’e hala’o esforsu atu asegura katak jerasaun tuir mai sei bele hare nafatin ezisténsia lenuk tasi iha Timor-Leste.

Komunidade sira iha área costeira hanesan Tibar, Ulmera no Kaitheu, iha Munisípiu Likisá, komesa hatudu konsiénsia ambientál liu husi pratika atu salva lenuk tolun ka inan sira ne’ebé hetan iha tasi-ibun, no husik fila fali ba tasi atu kontinua nia moris naturál.

Asosiasaun ne’e iha mehi atu estende nia atividade ba área kosteira sira seluk iha Timor-Leste tomak. Maski hanesan ne’e, esforsu ne’e seidauk bele realiza totalmente tanba limitasaun rekursu no kapasidade organizasionál.

Maske hasoru dezafiu barak, membru sira kontinua servisu ho espiritu voluntáriu no komitmentu boot atu kontribui ba dezenvolvimentu nasaun. Sira konsidera dezafiu sira hanesan oportunidade atu aprende no hadia kapasidade sira iha área konservasaun ambientál.

Iha implementasaun programa sira, asosiasaun ne’e servisu hamutuk ho autoridade lokal sira hanesan xefi suku no xefi aldeia, nomos ho reprezentante MJDAK iha munisípiu no postu administrativu sira. Kooperasaun ne’e konsidera importante tanba autoridade lokal sira mak besik liu komunidade.

Iha parte peskiza, asosiasaun identifika katak iha mundu tomak eziste espesie lenuk tasi hitu. Iha tasi Timor, normalmentu bele hetan espesie lima, inklui Olive Ridley, Green Turtle, Hawksbill, Leatherback no Loggerhead, maski balun seidauk konfirmadu permanentemente tanba diferensa temperatura tasi.

Desde tinan 2023 to’o agora, asosiasaun regista prezensa espesie tolu iha área peskiza sira iha Likisá, mak Olive Ridley, Hawksbill, no Green Turtle. Iha tinan 2025 de’it, ekipamentu konservasaun ne’e konsege husik fila fali ba tasi liu husi 10.000 lenuk oan ne’ebé nakfera iha área konservasaun.

Tuir peskiza sientífika, lenuk inan normalmentu fila fali ba fatin ne’ebé sira tau tolun depois tinan 15 to’o 20. Tanba ne’e, asosiasaun espera katak iha futuru área ne’e bele sai hanesan fatin natural ida ne’ebé importante ba reproduksaun lenuk tasi iha Timor-Leste.

Durante entrevista, membru asosiasaun Jacinta de Jesus Pinto mos hateten katak feto sira iha papél importante iha protesaun ambientál. Partisipasaun feto sira kontribui atu aumenta konsiénsia komunidade no envolve diretamente iha atividade konservasaun tasi-ibun.

Hanesan mos hateten husi Cecilia Auxiliadora Belo Rodrigues Pinto, ekoturismu ligadu ho konservasaun lenuk tasi bele sai oportunidade ida atu promove sustentabilidade ambientál no dezenvolvimentu komunidade, liuliu ho envolvimentu ativu husi komunidade lokal no feto sira.

MJDAK liu husi GCI kontinua apoia inisiativa jovem sira ne’ebé kontribui ba konservasaun patrimóniu naturál no biodiversidade marina iha Timor-Leste.

#MídiaMJDAK

komentariu

MídiaMJDAK
04 - 03 - 2026

IMAJEN SELUK

Eventu Nasional/Munisipiu

Eventu Nasional/Munisipiu

Nelyo Isaac Sarmento

Ministro MJDAC

MINISTÉRIO DA JUVENTUDE, DESPORTU, ARTE E CULTURA

Jorge Soares Cristovão

Sekrétario Estado

SECRÉTARIO ESTADO ARTE E CULTURA

Eventu Internasional

- LEJISLASAUN -

  • Orgánika Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura Download
  • Decreto Lei Komisaun Nacional do Desportu
        Decreto Lei No 60/2023 de 24 de Agusto Download
  • Resolução do Governo
        Politika Nasional ba Arte no Kultura Download