DILI, 25 MAIU 2026 – Sua Exelénsia Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), Nelyo Isaac Sarmento, hamutuk ho membru sira seluk husi IX Governu Konstitusionál, hala'o enkontru anuál ho Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste nian (TLDPM) ne'ebé realiza iha Ministériu Finansas, ho tema geral “Trasa Orizonte Reziliente: Ekonomia Azul, Integrasaun ASEAN no Asaun Koordenada”.
Enkontru ne'e
halibur membru Governu, parseiru dezenvolvimentu, reprezentante sosiedade
sivíl, no setór privadu hodi analiza prioridade estratéjiku nasionál, dezafiu
dezenvolvimentu, no mekanizmu koordenasaun institusionál. Sesaun abertura
hala'o ho diskursu husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão.
Iha ninia
diskursu, Primeiru Ministru afirma katak reziliénsia Timor-Leste la'ós de'it
rezultadu husi determinasaun povu nian, maibé mós rezultadu husi amizade,
solidariedade, no apoiu husi parseiru sira, "hosi luta ba independénsia
to'o konstrusaun no konsolidasaun Estadu no Nasaun nian." Xefe Governu
destaka katak enkontru ne'e akontese iha momentu simbóliku, hafoin selebrasaun
tinan 24 Restaurasaun Independénsia, ne'ebé ekivalente ho durasaun luta ba
independénsia.
Iha ámbitu
Ekonomia Azul, Primeiru Ministru subliña vizaun IX Governu Konstitusionál atu
transforma tasi Timor-Leste nian ba fonte dezenvolvimentu sustentável,
inkluzaun sosiál, no reziliénsia ambientál. Nia afirma katak ba Timor-Leste,
ekonomia azul la'ós de'it estratéjia sobrevivénsia, maibé mós estratéjia ba
dezenvolvimentu no reziliénsia klimátika.
Kona-ba Planu
Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030, Primeiru Ministru defende
nesesidade atu aselera implementasaun no transforma progresu ba rezultadu
ne'ebé bele sukat iha moris povu nian. Nia konsidera PED la'ós planu governu
de'it, maibé legadu koletivu Nasaun nian.
Integrasaun
Timor-Leste iha ASEAN sai mós tema prinsipál. Primeiru Ministru hatete katak
tama iha ASEAN reprezenta marku istóriku ida tan ba nasaun, ne'ebé ezije
kompromisu, responsabilidade, no asaun koordenada iha nia an rasik.
Programa
reuniaun fahe entre plenária iha dadeer loron dahuluk, ho aprezentasaun kona-ba
Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Azul, relatóriu monitorizasaun
PED, prosesu integrasaun ASEAN, no reforma Administrasaun Públika. Iha
lorokraik, diskusaun foka ba setór dezenvolvimentu institusionál no ekonómiku.
Iha loron daruak, debate kontinua ho sesaun dedika ba infraestrutura no
dezenvolvimentu kapitál sosiál.
Hodi konklui,
Primeiru Ministru husu atu hametin kooperasaun ho parseiru sira no afirma katak
nasaun sei kontinua halo istória hamutuk, prova ba mundu katak reziliénsia
ultrapasa frakeza, no asaun koordenada sei ultrapasa obstákulu ba
dezenvolvimentu sustentável.
#MediaMjdak
MídiaMJDAK
25 - 05 - 2026
fahe ba facebook