DÍLI, 20 Fevereiru 2026 — Sua Excelénsia Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), Nelyo Isaac Sarmento, ohin partisipa iha Sorumutu Konsellu Ministrus ne’ebé hala’o iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, Ministériu Finansas, Díli.
Iha sorumutu ne’e, Ezekutivu diskute no aprova desizaun estratéjiku balun ne’ebé sei fó impaktu ba dezenvolvimentu nasionál, inklui setór sira ne’ebé relasiona ho misaun Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura nian.
Entre pontu prinsipal sira, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu kona-ba Polítika no Planu Asaun ba Promosaun Ekonomia Tasi reziliente no sustentável iha Timor-Leste, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Polítika ne’e define vizaun no estratéjia Governu ba dezvolvimentu setór tasi nian ba tinan sanulu oin mai, ho koordenasaun direta husi Primeiru-Ministru no apoiu husi instituisaun relevante sira.
Polítika Ekonomia Tasi ne’e organiza bazeia ba eixu sira ne’ebé promove investigasaun no literasia kona-ba tasi, protesaun biodiversidade tasi nian, utilizasaun sustentável ba rekursus hanesan peskas, akuikultura, turizmu no enerjia renovável, nune’e mós reforsu transporte marítimu no dezenvolvimentu portuáriu. Medida sira ne’e ho objetivu atu promove empregu, hadi’a kondisaun moris populasaun tasi-ibun no proteje ekosistema tasi iha kuadru kreximentu sustentável.
Konsellu Ministrus aprova mós Rezolusaun Governu kona-ba implementasaun Konta Satélite Tasi nian, nu’udar instrumentu estatístiku atu sukat kontribuisaun ekonomia tasi ba ekonomia nasionál. Instrumentu ida-ne’e sei permite rekolla no análize dadus kona-ba atividade ekonómika públika no privada ne’ebé relasiona ho setór tasi, ho kolaborasaun entre Diresaun-Jerál Planeamentu Orsamentál, Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste no entidade relevante sira.
Aleinde ne’e, Ezekutivu aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé estabelese baze ba ordenamentu no jestaun espasu marítimu nasionál, hodi promove utilizasaun integrada no sustentável territóriu marítimu Timor-Leste nian.
Iha área kooperasaun rejionál, Konsellu Ministrus aprova mós proposta rezolusaun ba aprovasaun Tratadu Estradisaun ASEAN, ne’ebé visa hametin kooperasaun jurídika entre Estadus-Membru sira hodi kombate krime transnasionál, no mos aprovasaun alterasaun Kuadru Kompromisus ba Akordu ASEAN kona-ba Sirkulasaun Pesoas Singulares (MNP), hodi garante konformidade ho modelu komún ASEAN nian.
Reuniaun ne’e aprova tan Revizaun Finál Kuadru Kompromisus Timor-Leste iha ámbitu Akordu Komérsiu Beins ASEAN (ATIGA), ho objetivu atu kumpre rekizitu adezaun plena ba Komunidade Ekonómika ASEAN no promove integrasaun ekonómika rejionál ne’ebé ekilibradu.
Ikus mai, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova dezignasaun naran “Ataúro”, “Ramelau” no “Oecusse” ba espasu sira ne’ebé atribui ba Timor-Leste iha sede ASEAN iha Jakarta, Indonézia.
Partisipasaun Ministru MJDAK iha sorumutu ida-ne’e reflete komitmentu Governu atu asegura koordenasaun interministerial hodi implementa polítika nasionál no preparasaun Timor-Leste ba integrasaun rejionál iha ASEAN.
MídiaMJDAK
20 - 02 - 2026
fahe ba facebook